PRÜGI SORTEERIMINE
Iga üliõpilaselamu juures on neli eraldi prügikonteinerit: pakend, paber ja papp, biojäätmed ning segaolmejäätmed.
Palun visake oma jäätmed õigesse konteinerisse, et tagada võimalikult suure osa materjali taaskasutamine.
Isegi üks hooletult asetatud prügikott võib rikkuda terve konteineri sisu ja muuta nõuetekohase sorteerimise võimatuks. Sellisel juhul tuleb kogu konteinerit käsitleda olmejäätmetena ja kõik varasemad sorteerimispingutused lähevad kaotsi.
Iga õigesti sorteeritud kott aitab kaitsta keskkonda, vähendada jäätmetega seotud kulusid ja toetada toimivat ringmajandust.
Mida meeles pidada?
1. Eestis on biojäätmete eraldi kogumine kõigist teistest jäätmeliikidest kohustuslik. See on vajalik mitmel põhjusel:
- Biojäätmeid ei saa hiljem segajäätmetest eraldada.
- Teiste jäätmetega segatuna saastavad biojäätmed taaskasutatavaid materjale, muutes nende ringlussevõtu võimatuks ja suurendades põletamisele või prügilasse ladestamisele kuuluvate jäätmete hulka.
- Prügilasse ladestamisel tekitavad biojäätmed prügilagaasi, mis on tugev kasvuhoonegaas, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutustele.
- Biojäätmed on väärtuslik ressurss. Eestis kasutatakse seda peamiselt komposti tootmiseks, mis annab mullale toitaineid tagasi. Lähiaastatel peaks ka biogaasi tootmine kasvama – biogaasi saab kasutada sõidukikütusena, hoonete kütmiseks ja elektri tootmiseks.
2. Kui sa pole kindel, millige prügiliigiga on tegu, saad selle kontrollimiseks kasutada RecycleMore’i rakendust ja selle jäätmeskannerit. Rakendus tuvastab esemed foto põhjal ja ütleb täpselt, millist prügikasti kasutada.
3. Kui sa ei soovi kõiki jäätmeid eraldi sorteerida, pead ikkagi kõik biojäätmed biojäätmete konteinerisse panema, kuna nende segamine teiste jäätmetega on keelatud ja põhjustab olulist keskkonnakahju.
Teisi jäätmeliike võib vajadusel panna segaolmejäätmete konteinerisse, kuid soovitame pakendid ja paberi/papi sorteerida igal võimalusel, et toetada ringlussevõttu.
Allpool leiate iga jäätmekategooria kohta üksikasjalikku teavet – mis kuhu kuulub ja kuidas seda õigesti sorteerida.
Olmejäätmete hulka kuuluvad kõik muud jäätmed, mida ei saa eraldi sorteerida. Kogu sorteerimisel järelejäänud prügi võib visata segajäätmete konteinerisse.
Sobib: joogipakkidele, metallpakenditele, klaaspakenditele ja plastpakenditele.
Pakend peab olema tühi, puhas ja kuiv ning see ei tohi saastata teisi jäätmeid.
Palun asetage pakend konteinerisse kas lahtiselt või läbipaistvas kilekotis.
See konteiner on mõeldud puhta paberi ja papi, näiteks ajalehtede, ajakirjade, märkmikulehtede, pappkastide ja paberkottide jaoks.
Tähtis:
Paber ja papp peavad olema täiesti puhtad – ärge pange sisse määrdunud või rasvaseid esemeid, näiteks kasutatud pitsakarpe.
Suured pappkastid tuleb enne konteinerisse panemist kokku murda või lamedaks teha, et ruumi kokku hoida.
Miks sorteerida paberit ja pappi eraldi?
Paberit ja pappi on lihtne ringlusse võtta, kui see on puhas ja kuiv. Neid eraldi sorteerides aitate säästa loodusvarasid, vähendate prügilatesse jõudvaid jäätmeid ja võimaldate toota uut paberit ja pakendimaterjale ringlussevõetud kiududest.
Biojäätmed koosnevad lagunevatest ja komposteeritavatest toidu- ja köögijäätmetest.
Biojäätmed tuleb koguda eraldi muudest jäätmetest!
See on oluline, sest biolagunevaid jäätmeid saab taaskasutada – näiteks komposti või biogaasi tootmiseks.
Biojäätmete konteinerisse sobivad järgmised esemed:
- Toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäägid, puu- ja köögiviljad (sh koorikud), leib, saiakesed, poolfabrikaadid, küpsetised, juust, või, margariin ja muud tahked toidujäägid.
- Majapidamispaber, paberist salvrätikud, kohvipaks ja paberfiltrid.
- Toataimed ja lõikelilled.
- Teekotid, ainult juhul, kui need on valmistatud 100% biolagunevatest materjalidest.
Pange tähele:
- Tavalised kilekotid ei sobi biojäätmete jaoks – need kuuluvad plastpakendite taaskasutusse.
- Tühjad toidupakendid tuleks materjalist olenevalt viia metall-, plast-, papp- või klaaspakendi taaskasutusse.
Igas korteris roheline biojäätmete kogumiskast.
Biojäätmeid saab koguda biolagunevasse kotti või paberkotti – sel juhul võib kogu koti visata õues asuvasse biojäätmete konteinerisse.
Kui kasutate kilekotti, tuleb biojäätmed lahtiselt õues asuvasse konteinerisse tühjendada ja seejärel kilekott eraldi pakendijäätmete prügikasti visata.
Kasutatud patareisid ja akusid ei tohi tavaprügi hulka visata. Paljud vanade patareide koostisosad on mürgised ja on loodusesse sattudes või koju sahtlisse jäädes ohtlikud inimese elukeskkonnale.
Üliõpilaselamutes saab vanad patareid jätta elamu fuajees asuvatesse vastavalt märgistatud karpidesse.
Pandipakend
Eesti Pandipakendi märgistusega pakendi saad tagastada igal pool, kus vastava märgistusega pakendites jooke müüakse, või seal läheduses olevas vastuvõtukohas. Rohkem infot leiad SIIT.
Taaskasutus
Riideid ning asju, mida endal enam vaja ei lähe võid esmalt pakkuda teistele üürnikele erinevate üliõpilaselamute Facebooki gruppides.
Samuti saab oma riided ja asjad taaskasutamiseks viia Uuskasutuskeskusesse või Sõbralt Sõbrale poodi.
SÄÄSTA ENERGIAT
Meist igaüks saab kasvõi ühe lihtsa tegevusega energiat säästa. Vaata altpoolt erinevaid võimalusi, kuidas teadlikult oma tarbimist järgides energiat säästa.
- Keera vesi kinni, kui sa seda hetkel ei tarbi – nii duši all olles ja hambaid pestes, aga ka nõusid pestes. Nõusid pestes ära lase veel pidevalt joosta.
- Kui lühendada duši all käimise aega ühe minuti võrra ja seda teeksid kõik Eesti inimesed, hoiaksime ühes kuus kokku kuni 8 gigavatt-tundi (GWh) energiat – see võrdub enam kui 500 eramu aastase küttevajadusega.
- Pesu pese täidetud pesumasinas ja eelista mitte üleliia määrdunud pesu korral madalamat pesemistemperatuuri. Paljudel juhtudel piisab pesupesemisel 30-kraadise veega pesuprogrammist.
- Tilkuvast kraanist või katkisest wc loputuspaagist anna kohe teada, et haldusmeeskond saaks rikke võimalikult kiiresti lahendada.
- Kustuta ruumist lahkudes tuli. Tee seda ka üliõpilaselamu ühisruume kasutades.
- Lülita välja ja eemalda vooluvõrgust seadmed, mis pole kasutusel. Ära jäta telefoni või sülearvuti laadijat lihtsalt pistikusse.
- Väldi seadmete ooterežiimil töötamist. Põhilised seadmed, mis ooterežiimil energiat tarbivad, on arvutid, televisiooniseadmed, kohvimasinad, heliseadmed ja digitaalse kellaga ahjud. Kui arvutit ei kasutata, on unerežiimi asemel mõistlik see täielikult välja lülitada.
- Väldi nutiseadmete üleöö laadimist. Nutitelefonid ja -tahvlid laevad end täis kõigest mõne tunniga. Täislaetud nutiseade laadija küljes kulutab nii energiat kui ka lühendab aku eluiga.
- Väldi külmkappi sooja toidu panemist ja reguleeri külmkapp optimaalsele temperatuurile (soovituslik jahekambri temperatuur 4-5 °C ja külmkambri temperatuur -18 °C).Külmkappi on oluline ka regulaarselt sulatada, et vältida üleliigse jää kogunemist ja seeläbi külmiku efektiivsuse vähenemist.
- Vett keeda elektrilise keedukannuga vastavalt vajaminevale kogusele.
- Optimeeri vannitoa elektrilise põrandakütte kasutust. Vannitoa elektrilise põrandakütte puhul saab reguleerida temperatuuri madalamale ja vannituba pikemalt mitte kasutades (näiteks kodust lahkudes) see välja lülitada.
- Reguleeri temperatuur võimalusel madalamaks. Eluruumis, kus inimene viibib pikemaajaliselt, ei tohiks temperatuur olla madalam kui 18 kraadi. Enamikele inimestele on meelepärane temperatuur 21 kraadi.
- Temperatuur reguleeri vastavalt vajadusele – radiaatorit pole vaja üle reguleerida, kuna sel juhul ei soojene ruum kiiremini. Termostaadi näit on mõistlik reguleerida vastavalt temperatuurile või vahemikku 2 kuni 3.
- Talvisel ajal jäta radiaatorite ette vaba ruumi soojuse tuppa levimiseks. Ära kata radiaatori termostaati kardinaga.
- Kodu tuulutamiseks ava kõik aknad lühiajaliselt. Lühiajaliselt kõigi akende avamine tuulutab kodu kiiremini läbi, ega lase toa seinte ja mööbli temperatuuril langeda.